Kuidas rakendada haridustehnoloogilisi pädevusi?

Minu arvates peaks iga õpetaja tänases kutsekoolis vastama I taseme haridustehnoloogilistele pädevustele. Selle väljaselgitamiseks võiks olla testimise võimalus. Õpetajal on võimalus iseennast testida.

Mina lisaks I taseme pädevustest -
A.1.6 Esitab oma loomingut, refleksioone ja pädevus-tõendeid e-portfoolio ja/või kodulehe abil
A.1.7 Kogub, säilitab ja süstematiseerib e-õppematerjale.
II taseme pädevusteks. Need on vist küll ainult praegu jõukohased väga vähestele kutsekooli õpetajatele (see on minu isiklik arvamus).

Üleüldse, tegelikult me ju ei tea, mis tasemel meil üldse praegu kutsekoolide õpetajad on?! Eelkõige oleks vaja see välja selgitada, see on heaks platvormiks, kuidas edasi liikuda. Praegu käib ju ennustamine kohvipaksu pealt. Meie koolis on ainult e-õppe aktiivsed kasutajad näiteks 15 % (need kes julgevad ka kaasaegset tehnoloogiat oma ainetunnis kasutada). Umbes 50% on neid, kes enam vähem on asjaga kursis ja 35% ilmselt neid, kellel on veel tublisti vaja koolituda, et saavutada I tase.

Probleemiks on kindlasti ka see, et algajate koolitused on enamuses eKursusena, mis ei ole minu arvates kõige parem lähenemine algajatele. Algajad õpetajad vajavad rohkem “käe hoidmist” ja vahetut suhtlemist koolitajaga. Sellega tekib ka kindlasti suurem soov ja vajadus kasutada kaasaegseid tehnoloogilisi vahendeid oma töös. II taseme koolitusi võiks pakkuda ekursusena. Kindlasti oleks selline viis koolitusest palju efektiivsem.

II taseme pädevustele peaks vastama õpetaja, kes kasutab õppetöös kaasaegseid tehnoloogilisi vahendeid, oskab koostada ja läbi viia ekursuseid.
Tema II taseme pädevusi võiks tunnistada tema eportfoolio, kuhu on kokku kogutud tõendus tema II taseme pädevustust, kus on ka tema eneseanalüüs (selleks võiks siis olla veebileht, ajaveeb, OPAH või mõni muu lahendus). Hea oleks kui pakutaks tsentraalselt välja üht head keskkonda, kus õpetaja saab oma e-portfooliot pidada (keskkond, mis on just portfooliote loomiseks mõeldud). Mulle isiklikult meeldiks Dilapordi sarnane lähenemine.

Need olid minu isiklikud mõtted ning ootan ka teisi haridustehnolooge oma arvamusi avaldama sellel teemal.

Ma teen ettepaneku läbi viia kutsekoolides uuring, mis annab ülevaate õpetajate tasemest haridustehnoloogia valdkonnas. Praegu on valdavalt domineerivaks koolitustel ekursuse loomine, aga võiks olla haridustehnoloogia laiemalt, et õpetaja oskaks oma tundi huvitavamaks, innovatiivsemaks muuta, oskaks kasutada erialaseid õpitarkvarasid, mis toetavad mõtestatud õppimist ja õpetamist, oskaks kasutada kaasaegseid metoodilisi võtteid tunni läbiviimisel ja õppimisel jne… Minu arvates on see väga tähtis, muuta kutsekoolides õppeprotsess innovatiivsemaks. Ka selliseid metoodilisi koolitusi oleks õpetajatel vaja.

Oma mõtted avaldas Varje Tipp,
Pärnumaa kutsehariduskeskuse haridustehnoloog


Veel arvamusi...

Meie siin Põltsamaa Ametikoolis mõtiskleme samuti nende ht pädevuste üle. Olen palunud õpetajatel ise hinnata oma taset, aga see ei ole päris see, mis vaja. Oleks vaja mingit testi või küsimustikku, et selle alusel hinnata.

Meie õpetaja Ene Külanurm osaleb üldainete võrgustikus ja osales Kutsekojas kutseõpetaja kutsestandardi väljatöötamisel.Seal komisjonis olles tal "....tekkis üks mõttekene… Kuna olin Kutsekoja kutseõpetaja kutsestandardi koostamise juures koostajate grupis, oli meil probleem kutseõpetaja IKT alane pädevus. Kinnitatud kutsestandardisse sai sisse kirjutatud, et see on sama kui õpetaja V kutsestandardis. Ka siis oli komisjonis arvamusi, et need nõuded on tavaõpetaja jaoks liiga kõrged. Hetkel neid visuaalselt võrreldes tuleb välja mitmeid erisusi nõuetes. Kas poleks haridustehnoloogidel siin laiem arutlusteema?

Kutsestandard on nende pädevusnõuetega ülimuslik, kas ei peaks haridustehnoloogilised pädevusedki kutsestandardist tulenema? "

See on üks arvamus.

Liia Saatre
Põltsamaa Ametikooli haridustehnoloog